“Miks mu laps ometi ei maga?!” – unenõustajatena on see põhimõtteliselt lühi-kokkuvõte kõikidest meie igapäevastest vestlustest lapsevanematega. Tavaliselt jõuavad pered meie jutule pärast kuudepikkust unetust, kui oma mõistus enam ei võta ja olukord tundub trööstitu.
Nad on proovinud kõike vanaema taimeteedest aroomiteraapiani, tõmmanud beebi voodi lae alla kiikuma ja saatnud väsinud issi alaliselt diivanile magama. Nad on oma kurnatuses proovinud kõike, mida internetiotsing välja pakub, kuid endiselt ei kanna ponnistused vilja. See on seisukord, milles paljud vanemad meie poole pöörduvad. Alaliselt üleväsinud, pettunud ja unetud. Sageli on vanemad veendunud, et nende uneprobleemidele ei olegi lahendust või et lapsel on meditsiinilises mõttes midagi viga, et ta nii halvasti magab.
Õnneks on meil võimalus koos vanematega nende probleemide sasipundar lahti harutada ja koos lahendused leida. Enamasti selgub, et neil ei ole ühtegi “ennenägematut” uneprobleemi ega laps, kelle und “ei olegi võimalik parandada”. Pigem on tegemist ühtede ja samade probleemidega, mis ilmutavad ennast perekonniti pisut erineval viisil.
Kui murrad parasjagu pead selle üle, miks Sinu laps pingutustest hoolimata paremini ei maga, tea, et Sa ei ole üksi, ning eeldatavasti põhjustavad Sinu unevaeseid öid need 5 kõige levinumat kehva une põhjust.
5 kõige levinumat põhjust, miks lapsed halvasti magavad
#1: Üleväsimus
Üleväsimus on kõige levinum kehva une põhjus beebide ja väikelaste seas. Üleväsimus tekib, kui laps ei maga ööpäevas piisavalt (sageli on siin põhjuseks lühikeste uinakute komme või sagedased öised ärkamised), või kui laps on uinakute vahel liiga kaua üleval.
Liiga pikk ülevalolek ja kehv unekvaliteet põhjustab stressihormoonide (kortisool ja adrenaliin) tõusu kehas. Nende hormoonide ülesanne on hoida meid ärkvel, mis tähendab, et uinumine ja pikalt magamine muutub lapse jaoks ääretult keeruliseks. Seda nii päevaste uinakute ajal kui ka öösel.
Parim viis üleväsimuse ennetamiseks on kujundada lapsele stabiilne ja eakohane päevarütm. Pea silmas, et laps magaks päevasel ajal piisavalt ning et õhtune magamamineku aeg oleks lapsele eakohane. Niiviisi hoiad ära sagedased öised ärkamised, lühikesed uinakud ja liiga varased hommikused ärkamised. Oma lapse päevakava kujundamisel on abiks Puhanud Põnni Päevakavade veebikursus, mis annab Sulle nii teadmised päevakava koostamiseks, näidispäevakavad igale vanusele kui ka palju nõuandeid sagedasemate päevakavaga seotud uneprobleemide lahendamiseks.
#2: Oskamatus iseseisvalt uinuda
Sageli on oskamatus iseseisvalt uinuda seotud üleväsimusega. Kui beebi ei suuda uinaku või uneaja alguses ise magama jääda, vaid sõltub sealjuures imetamisest, kiigutamisest, luti imemisest või millestki muust, siis ei suuda ta unetsüklite vahetudes (kerge une faasis) ise uuesti magama jääda, vaid vajab, et oleksid uuesti tema jaoks imetamise/kiigutamise/luti pakkumisega olemas, kusjuures päevasel ajal ei pruugigi uuesti uinumine Sinu pingutustest hoolimata õnnestuda. Üle 4-kuuste beebide unetsüklid on regulaarsed ning kestavad päeval u 45 minutit ja öösel ~1-2 tundi.
Vastsündinud vajavad uinumiseks ja magamiseks väga palju välist abi, sest nad ei suuda ennast iseseisvalt rahustada. Võime iseseisvalt UINUDA on aga kaasasündinud ja ka vastsündinud on võimelised ise magama jääma, kui tingimused seda soodustavad (seda õpetame oma vastsündinu une seminaril). Võime ennast ise rahustada areneb 5-6-kuuselt, mistõttu soovitavad paljud eksperdid oodata unekooliga kuni lapse 6-kuuseks saamiseni. Siiski on olemas leebeid meetodeid, mis sobivad ka noorematele lastele iseseisva uinumise õpetamiseks. Seepärast saab meie juurde individuaalnõustamisse tulla juba 4-kuuse beebiga.
#3: Järjepidevuse ja rutiini puudumine
Beebid ja väikelapsed tunnevad ennast kõige paremini ootuspärases ja stabiilses rutiinis. Otse loomulikult ei tähenda see, et alates beebi esimeset päevast on seina peal kindel graafik, mille järgi peab elama. Kuid see tähendab, et lapse puhkeaeg ja uni on omaette prioriteediks ning lapsel on päeva jooksul selleks piisavalt võimalust. Me ei jätaks ju ühte lapse söötmist vahele, sest me oleme kodust väljas – samamoodi ei tohiks vahele jätta tema uinakuid.
Parim nõuanne, mida siin saame anda, on regulaarse ja eakohase päevaplaani järgimine. Kui oled lapsega liikvel ja tema uinakud ei ole nii kosutavad kui tavaliselt, anna lapsele võimalus järgmise uinaku ajal kauem magada, või nihuta õhtust uneaega varasemaks, et päevast unekadu kompenseerida.
#4: Ootused unele ei ole lapsele jõukohased
Paljudel vanematel puudub ülevaade sellest, millised ootused lapse unele on talle parasjagu arenguliselt jõukohased ning see võib põhjustada üleliigset stressi. See on täiesti arusaadav – oleks ju suurepärane, kui beebi juba kolmekuuselt terve öö söömata magaks (ja mõni lapse tõepoolest suudab seda, kuid mitte kõik)! Sellegipoolest peame arvestama lapse bioloogilise arenguga, selle asemel, et asjatult talle sobimatut rütmi peale suruda.
Hoides oma une-alased ootused realistlikud, vähendad tunduvalt unega seotud lisa-stressi, mis omakorda soodustab paremat und nii Sul kui Sinu lapsel! Kui soovid rohkem oma pisipõnni une kohta teada saada, vaata meie seminare vastsündinu, beebi ja väikelapse une kohta.
#5: Unekeskond on optimeerimata
See võib tunduda ebaoluline või pisike detail, kuid praktikas näeme, et sobimatu unekeskkond on kõige alahinnatum unemurede põhjustaja! Unekeskkond (ehk tuba/ruum, milles laps magab) on vundamendiks, millele ehitada lapse hea une harjumused. Ilma und soodustava keskkonnata ei saa laps ka korralikult välja magada. Kuigi lapsed (ja ka täiskasvanud) on unekeskkonna suhtes erineva tundlikkusega, aitab keskkonna optimeerimine kõikide laste puhul paremale unele kaasa.
Soovitusi und soodustava keskkonna loomiseks
Nende üpriski lihtsate nõuannete abil saad lapse unekeskkonda väga olulisel määral mõjutada:
- Tee tuba kottpimedaks! See tähendab- nii pimedaks, et toas olles ei näe sa 1-2 meetri raadiuses enam mitte midagi! Pimedus soodustab melatoniini tootmist, mis muudab meid uniseks.
- Kasuta valget müra. See aitab maskeerida muid majapidamishääli (ja ka seda, kuidas sina ninja kombel pärast lapse uinumist toast välja hiilid). Valge müra on kõige efektiivsem esimesel eluaastal.
- Hoia tuba jaheda ja igavana – lapse ümbruses ei tohiks olla pilte, tulukesi või mänguasju, et vältida magama jäämise ajal segavaid faktoreid ja ülestimulatsiooni.
- Kasuta mähkimislina või magamiskotti. Meie soovitus on kasutada mähkimislina või mähkimiskotti beebi esimesel 4-6 elukuul ( või kuni beebi õpib mähituna keerama), et vältida lapse ärkvele võpatamist Moro-refleksiga. Mähisest järgmine samm on kasutada vestmagamiskotti (ülaosa näeb välja nagu vest, jalgade osa on kinnine). Nii mähis kui magamiskott toimivad ka suurepärase mitte-verbaalse märguandega – “aeg on tuttu minna!”
Olles pidevas unepuuduses on väga raske ära tunda ja hinnata, millised tegurid just praegu lapse und mõjutavad, kuid loodan, et nende nõuannete näol leiad pidepunkte, millest alustada. Kui soovid abi oma lapse uneprobleemide lahendamisel, broneeri endale juba täna tasuta esmane konsultatsioon!
Artikli algversioon ilmus esmakordselt Pere ja Kodu veebiväljaandes.