Turvalise une ABC: kuidas tagada oma beebile turvaline unease?

18 apr. 2024 | Beebi uni, Unenõuanded

Turvalise une ja Imiku Äkksurma Sündroomi (ingl kl lühend SIDS) ennetuse juhised on loodud nii imiku äkksurmade kui ka teiste ootamatute imikusurmade ennetamiseks (nt lämbumine unekeskkonnas, süles, kiiges vms). Ja ehkki paljud vanemad arvavad, et see teema neid ei puuduta, näeme nõustamises sageli, et turvalise une juhiseid ei teate ning nende vastu eksitakse. Kõige sagedamini juhtub seda, et imik magab tekiga ja/või teeb uinakuid diivanil. Miks on see probleem? Ja milline on beebi jaoks turvaline unease? Sellest postitusest leiad vastuse.

Mis on imiku äkksurma sündroom?

Imiku äkksurma sündroom ehk hällisurm (ingl. K. lühend SIDS) on 1 kuu kuni 1 aasta vanuse terve imiku äkiline ja ootamatu surm, millele ei eelnenud mingeid haigusnähte ning mille põhjus jääb seletamatuks ka lahangul (Reet Raukas, kliinikum.ee). Sündroomi esinemissagedus on 0,05% ehk 5 juhtu 10 000 sünni kohta. Kõige sagedamini esineb hällisurma 2–4-kuustel imikutel. Viimasel 3 kümnendil on tehtud lääneriikides suuri pingutusi (ja seda edukalt), et hällisurmade arvu vähendada, mistõttu oleme jõudnud olukorda, kus vähesed teavad isiklikult kedagi, kes on oma lapse sel viisil kaotanud. Küll aga võib see viia võltsturvatunde tekkimiseni, kus hakatakse taas kasutama ebaturvalisi praktikaid, sest ohtu enam ei tajuta.

Kuigi teadlased ei tea kindlalt, mis põhjustab imiku äkksurma sündroomi, on uuringute tulemustest lähtuvalt hetkel kõige tõenäolisem seletus nö kolmikohu mudel, mis ütleb, et SIDS esineb kolme ohuteguri kokku langemisel:

  1. Haavatav imik – viimastel aastatel on leitud mitmeid biomarkereid (nt austraallaste uurimus aastast 2022), mis eristavad hällisurma tagajärjel surnud imikuid tervetest imikutest ning loodetavasti tekib järgnevatel aastatel võimalus beebisid nende markerite osas testida ja nii hoida ära veelgi suuremat protsenti traagilistest surmadest.
  2. Kriitiline arenguperiood – arvatakse, et vastsündinu eas toimuvate tormiliste arengute tõttu esineb esimesel 6 elukuul mitmeid nn kriitilisi arenguperioode, kus haavatavate imikute ajus võib veelgi suurema tõenäosusega tekkida hingamise või ärksuse regulatsiooni häire.
  3. Välised stressorid – on kindlaks tehtud teatud välised riskitegurid (nagu nt kokkupuude nikotiiniga, madal sünnikaal, ebaturvaline voodi jagamine vanemaga, infektsioonid jne), mis suurendavad veelgi IÄS’i riski.

Kolmikuohu mudel ütleb, et kui kõik 3 faktorid satuvad ühel ajahetkel kokku, st haavatav imik, kes on parasjagu kriitilises arenguperioodis, kogeb väliseid stressoreid, võibki tulemuseks olla imiku äkiline ja ootamatu surm. 

Selles postituses toon välja vaid unega seotud tegurid, kuid üldised juhised riskide maandamiseks on laiemad. Täpsemalt räägin kõigest vastsündinu une kursusel ning hetkel saad seda peatükki vaadata meie kodulehel täiesti TASUTA!

Üldised turvalise une juhised

  • Beebi magab kõval ja tasasel pinnal (laps ei tohi pinna sisse vajuda), eelistatult magamiseks loodud pindadel (nt võrevoodi, häll)
  • Aseta laps voodisse/magama ALATI selili asendis, kuni ta hakkab ise UINUMISE või UNE AJAL kõhuli keerama (enamasti juhtub see millalgi 5-7-kuuselt)
  • Hoia tuba jahe (18-20℃)
  • Väldi ülekuumenemise ohtu (lisa lapsele max 1 lisakiht riideid võrreldes endaga, pea EI TOHI olla kaetud)
  • Laps magab mähituna (esimesed elukuud, kuni ta hakkab kõhuli keerama) või magamiskotis (sobib sünnist alates, kui oluline on sobiva suuruse kott valida)
  • Laps magab vanema läheduses (ööuni vanemaga samas toas)
  • Tekid, padjad, voodipehmendused, mänguasjad ei ole turvalised!!
  • Ära kunagi istu, magav laps süles, tugitoolis või diivanil, eriti kui oled väsinud.

Turvaline uni vooditaskus, võrevoodis või hällis:

  • Kõva madrats
  • Tühi voodi
  • Kummiga/vormiõmmeldud lina
  • Voodi/võre ja madratsi vahel ei ole ruumi
  • Vooditasku on turvaliselt kinnitatud vanema voodi külge (veendu, et voodite vahel ei ole vahesid!) 

Mida MITTE une ajal kasutada:

  • Tekke – lämbumisoht. Lisaks sellele muutuvad tekid ka väga ebapraktiliseks niipea, kui beebi end keerama ja pöörama õpib.
  • Patju või positsioneerijaid – lämbumisoht
  • Võrepehmendusi (on vaid mõned erandlikud olukorrad, aga sellest mõni teine kord) – esineb nii lämbumisoht (laps keerutab pehmenduse endale ümber kaela) kui ka kukkumisoht (end püsti ajav laps võib kasutada võrepehmendust astmena ja ennast kogemata üle võrevoodi ääre venitada)
  • Beebipesa (sobib vaid siis, kui vanem last kogu aja jälgib) – beebi võib end nihverdada liiga lähedale beebipesa servale, kus ta võib jääda hapnikuvaegusesse.
  • Beebikiike või lamamistooli magamiseks – beebi lõug vajub rinnakule ja tulemuseks võib olla lämbumine une ajal.

NB! Kui laps uinub turvahällis, tõsta ta voodisse või tasasele pinnale magama niipea, kui võimalik.

Väga oluline on lapsevanemana meeles pidada, et see, kui mingit toodet lubatakse müüa, ei tähenda, et see toode on ohutu! Meenutagem kasvõi viimaste aastate seika, kus Fischer-Price kutsus tagasi kõik oma beebikiiged, kuna selles oli lämbumise tagajärjel surnud väidetavalt üle 100 imiku. 

Co-sleeping ehk beebiga koos magamine

Koos magamise ehk co-sleeping‘u all mõistetakse igasugust lapsega samas ruumis magamist ning see ei tähenda tingimata ühes voodis magamist. Perevoodi tähendab seda, et vanemad ja üks või mitu last magavad samas voodis või kõrvuti madratsitel. Kirjanduses ja artiklites kasutatakse neid termineid aga sageli sünonüümidena. Eestis kasutame sageli voodijagamiseks väljendit “kaisus magamine”.

Kõik uuringud toetavad toa jagamise ehk lapsega ühes toas magamise kaitsvat mõju. Vanematega ühes toas magamine vähendab oluliselt imiku äkksurma riski, soodustab edukat imetamist ning aitab kiiresti reageerida imiku vajadustele. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on hoida last vanemate toas esimesed 6-12 kuud.

Voodi jagamise ehk kaisus magamise osas on uuringutulemused vastakad ning kuigi paljude vanemate arvates on see kõige loomulikum viis lapsega koos magada, kaasnevad sellega ka teatavad riskid, mida lapsevanemad peaksid enne teadliku valiku tegemist arvestama.

Perevoodi on vastu näidustatud, kui:

  • Üks või mõlemad vanemad on ülekaalus
  • Kui ema suitsetas raseduse jooksul või kui teine vanem suitsetab
  • Kui kumbki vanem on tarvitanud alkoholi
  • Kui vanemate voodis magab veel teisi lapsi
  • Kui voodis magab lemmikloom
  • Kui beebi on sündinud enneaegselt või madala sünnikaaluga (<2.5kg)

Turvaline perevoodi:

  • Lapse läheduses ei ole tekke ja patju, mis võiksid suurendada lämbumisohtu
  • Voodi madrats on maas, et laps kogemata voodist alla ei kukuks
  • Seina ja madratsi vahel ei ole ruumi, kuhu laps võiks kinni jääda
  • Beebi peab magama ema ja seina vahel, mitte ema-isa vahel, kuna mitte-imetav vanem ei ole reeglina nii tundlik beebi asukoha ja liikumise suhtes
  • Turvaline ainult rinnaga imetavatele ema-lapse paaridele, sest imetav ema on väga ärgas lapse liigutuste ja häälitsuste suhtes.
  • Lisaks arvesta ka teisi turvalise une juhiseid nagu selili asend, toa temperatuur jne.

Allikad:

  1. The Lullaby Trust – UK ametlik turvallise une juhend
  2. Ameerika Pediaatrite Ühingu turvalise une juhised
  3. Red Nose Austraalia
  4. WHO turvalise une juhendmaterjal